Kuni siiani oli ikka jube kurguvalu ja süüa sain vaid püreestatud toitu. Sedagi paari lusikatäie kaupa.
Tänasest olen tabletivaba. Või no peaaegu. Tableti võtan vaid õhtul enne õhtusööki. Saan juba ise närida ja täiesti normaalset toitu süüa. öösel kisub kurk kuivaks ja valusaks. Siis joon Aloe Vera jooki väikeste lonksudega. Aitab.
Maitsmismeel on häiritud. Kogu aeg on tunne, nagu suus oleks kas midagi äärmiselt mõrudat või oleks midagi halvaksläinut põske pistnud. Nimelt hakkavad katud n.ö ära sulama või mandlitelt alla valguma. Sülitad aina rohelist sitket lima. Suht õõvastav.
Hääl on kahjuks veel väga nõrk. 5 minutit juttu võrdub veerandtunnise kurguvaluga. Tämber on paar tooni madalam, kui muidu. Vast ikka saan "oma hääle" tagasi.
Töölt sain ka kirja, et puhka ja ära tagasi kipu. Seal ootavat mind terve haiguste kompleks: silmapõletik, sügelised, põskkoopapõletik, kõhuviirus ning sarlakid. Seda ma ei taha ja kuna häält niikuinii ei ole, siis on hea põhjus kodus püsida.
Enesetunne on seevastu hea. Ei ole raske olla ja endast kahju. Hoopis mõtlen, kui hea on kodus olla enne pühi. Kuusk on juba ehitud, maja kaunistatud, õhtuti mitmekäigulised õhtusöögid. Laps on koolist tulles õnnelik - emme kodus ja aitab vajadusel õppimisel.
Kas naine peab tõesti niimoodi rabama, et kõike tehakse väsinult ja une arvelt? No mina igaljuhul naudin. Loen. Heegeldan. Küpsetan. Lobisen sõbrannadega. Mõnus.
